oehhh ... ei oska kohe, et millisest otsast vabandustega pihta hakata. Aga lihtsalt on fakt see, et kuigi meil on nüüd lapsehoidja, mis tähendaks, et mul peaks palju rohkem vaba aega olema, on asi hoopis vastupidi. Nüüd on hoopis käed ja jalad tööd täis ja dragonboat treeningud võtavad ka veel oma suure ampsu minu ajagraafikust ja lõpuks kui kell jõuab õhtul seitsme-kaheksa peale ja Ivelette tuttu jääb, siis 10 minutit hiljem viibin ka mina sügavas unes. Kui nüüd eelmine nädalavahetus välja arvata. Eelmise reede ja laupäeva õhtul sai hoopis sellist asja tehtud, et võõpasin silmad mustaks, panin selga nabapluusi ja jagasin Summer place'is esimesel õhtul tund aega ja teisel õhtul koguni 2 tundi tasuta Boracay rummi. Siin toimub igasuguseid promoüritusi pidevalt ja tihti otsitakse tüdrukuid, eelistatavalt valgeid, kes siis tasuta rahavale mingit nänni jagaks. Mina ütlesin kohe ära, et bikiinide väel pole mina nõus kusagil osalema. Kui Kreete käes nägin pluusi, mis tema eelmisel päeval ühel üritusel pidi kandma (täiesti tavaline ilma varrukateta top) , siis mõtlesin küll, et ohh suva, et võiks ju nalja teha küll. Mõeldud tehtud. Lõpuks muidugi tuli välja, et meie pluusid olid oluliselt napimad, kuid mis seal siis ikka, kõht siisse ja tööle. Esimene päev möödus selliselt filipino ajastamise järgi, et kui esialgu pidime 21-22 tasuta jooke jagama, siis lõpuks saime alustada ehk 21:40-22:40 või miskit sellist. Ja see organiseeritus oli seal kah nagu oli, kutt kes jooke kallas oli ikka aeglus ruudus ja lõpuks jäigi terve suur hunnik jooke välja jagamata. Aga meie tööpäev oli läbi ja kõik. Töökaaslaseks oli mul üks hollandi tüdruk Kim, kellega koos oli päris lõbus ja aeg möödus kindlasti kõvasti kiiremini tänu sellele, et tema pundis oli. Ja muidugi siis see, et meeletus koguses saime igasuguste kohalike ja igasuguste turistidega koos pilte teha. Teine õhtu kujunes siis hoopis paremini organiseerituks ja töö algas täpselt 21:00 ja tund hiljem juba muudkui kuulsin, et viimased minutit tasuta jooke, viimsaed minutit, toppisin siis kiirelt Indyle, Tomile ja Alexile veel jooke juurde ja siis järsku lõppes see viimaste minutite jutt ära ja jooke muudkui valati juurde ja juurde ja juurde ja meie siis muudkui tassisime neid laiali, kuni lõpuks Kim oli korraks oma telefoni vaadanud ja talle oli sõnum saadetud Jago poolt, et managerid pikkendasid meie tööaega tunnikese võrra. Aga lõpuks sai ka teine tund läbi ja kogu summer place ja selle esine rand oli paksult rahvast täis ja kõik tantsisind randa üles seatud lava ees ja rahvas oli juba ilmselgelt purjus. Arvestades, et kell oli selleks ajaks kõigest 23:00 ja arvestades, et tavaliselt keegi eriti enne kelle 1-te öösel summerplace ei lähegi, siis oli see ikka üsna hea saavutus. Minul oli veel hiljem mitu tundi näol totakas naeratus, lihtsalt ei saanud enam suunurki allapoole, nägu oli päris krambis juba ja silme ees sähvatasiid fotokate välgud veel öösel magadeski. Minust vist ei ole terve elu jooksul ka nii palju pilte tehtud kui nendel kahel õhtupoolikul. Kui muidu pidi tasu olema 1200php õhtu eest, siis teisel õhtul saime tänu ajapikendusele hoopiski 2000 php ja saigi kahe õhtupooliku paari tunni töö eest teenitud 3200php sularahas :P. Ja kui veel võrrelda kohalike palkadega ja arvestaes, et lapsehoidja tasu mul on 3000 php kuus, siis võiks öelda, et polnudki kõige sitem variant.

Varasemalt algasid meil dragonboati treeningud iga päev kell 3. Mis siis tähendas seda, et Kristi oli iga päev kell 3 bombomis ja muudkui ootas ja ootas, lõpuks siis 3:30-4:00 vahemikus saabusid ka viimased tulijad ja lõpuks saime venitusharjutustega alustatud ja edasi siis paadipeale ja oligi juba kell 5, kui trenn läbi sai. Sellest nädalast nüüd on meil siis tenni aeg muudetud päeval kella 12-ne peale. Mis siis tähendab, et minaärkan kell 6, keedan Iveletele pudru valmis, 7:30 saabub lapsehoidja, siis suundun mina rattaga sõitma ja juba kell alustan kell 9 lohekoolitusega, sumpan mõned tunnid vees ja lõpetan 11:15-11:30, siis kiirelt söön miskit ja torman elu eest Bombomi veel suures hirmus, et jään hiljaks ja lõpuks kui kohale jõuan, olen jällegi esimene ja nii siis saangi seal rahulikult rannatoolil lebotada ja leiba luusse lasta, kuni lõpuks kõik ülejäänud kohale loivavad ja me alles peale kella 1-te paati jõuame. Kuna võistlusteni on veel vaid 2 nädalat jäänud, siis trennid on päris intensiivsed ja väsitavad. Lõpuks me lõpetamegi kell 3 ja hiljemgi ja ongi päev minu jaks peaaegu, et lõppenud, või vähemalt energiavarud. Päev läbi päikese ja tuule käes ja veel poolenisti vees ... huhh. Päris väsitav. Ja siis veel see, et Jastwanil tekkis liigse treenimise ja vähese vee joomise tulemusena põlve õndlase, miski jälk moodustis (nagu need mädapunnid, aga palju suurem ja vastikum ja meeletult valus), ja lõpuks nüüd paar päeva tagasi sai see asi niiöelda küpseks ja ta suutis selle soga sealt välja saada, aga endiselt on suur arm jala taga ja endiselt ei saa ta kohe kindlati pikka aega bulabogi vette minna. Freestyleis on praegu kõvasti instruktoreid puudu ja tööd oleks kõvasti, aga jah ... tema vaeseke istub kodus ja ei saa miskit teha ja mina siin rügan seda rohkem :D. Vähemalt dragonboatis ta käib, seob kilekoti ümber jala ja kuna ikka paadis on vähe kuivem olla, siis saab trennid tehtud vähemalt. Kui nüüd võistlused läbi saavad, siis suudan ehk end ka blogikirjutamise osas veidi rohkem kokku võtta. Muidu vist polekski nii hullu, aga see filipini timing ajab vahest hulluks küll, kui ei peaks kusagil istuma ja teiste järgi ootama, siis saaks oluliselt lihtsamalt omi asju orgunnida. Ja siis muidugi veel selline asi, et kui kasvõi ükskord ma otsustan ka asja rahulikult võtta ja lähen veidi hiljem kohale, siis just see üks kord juhtus nii, et kõik teised olid varem juba kohal ja kui mina saabun, siis on teised just soojendusharjutuste seeriat lõpetamas. pffffff.