Kui Negroselt tagasi jõudsime, siis lõpuks otsustasin kindlameelselt, et on vaja uus kodu otsida. Kuupäev oli siis muidu just täpselt detsembri teine pool ja jõulude ja uusaasta lähenedes, olid muidugi enamikud kohad kõik broneeritud. Lõpuks kui juba olime alla andmas, leidsime enamvähema mõistliku variandi nii asukoha kui hinna suhtes. Kuigi jah, kööki pidime jagama teise toa elanikega ja eraldi veel oma pliidi ja muud kögitarbed soetama. Otsustasimegi siis 23. detsembril sisse kolida. Esimese öö olime ära seal ja juba õhtul ütles Jastwan, et ta ei tunne ennast seal üldse hästi. Mul ei olnud ka kuigi head tunnet selles uues kohas. Hommikul siis läksime vanasse kohta sööma ja kuigi Jastwan seal jäärapäiselt aga viimaseid asju pakkis, siis mina ikka nõudsin, et arutame ikka seda asja veidi. Temal oli tunne, et kuna me omanikule juba lubasime, et me sinna jääme, et siis on inetu nüüd ümbermõelda. et filipiinidel ei käivat asjad niimoodi, et siin pidavat inimesed teistsugused olema ja et kui sa juba midagi lubanud oled, siis ei saa taganeda. Mina siis vastu, et ära aja pada, kui meile seal ikka ei meeldi, siis maksame ühe öö eest ja jutul lõpp. Lõpuks siis jäi nii, et ma lähen üksi tagasi ja räägin omanikuga ja siis ta tuleb ja aitab asjad tagasi tuua vanasse kohta. Rääkisin siis omanikuga ja ta ei paistnud üldse pahane olevat, ütles aind, et eks see ole teie ostustada ja temal on suva. Nii siis saigi otsustatud, et kolime välja uuesti. Saatsin juba Jastwanile sõnumi, et tulgu ta asjadele järgi uuesti. Järsku siis koputas omanik uuesti uksele ja pakkus, et võiksin minna kõrval majas ühte tuba vaatama. Vaatasin siis üle, ja kuidagi positiivne mulje jäi asjast. Hinda küsides oli hind odavam kui eelmises kohas, lisaks lubas perenaine sinna ise külmkapi ja gaasipliidi muretseda. Esialgne jutt jäi aind, et gaasiballooni ja gaasi peame ise kinni maksma. Lõpuks siis kui kõik asjad elamisse sisseseatud olid ja gaas ära ühendatud, siis käisin veel küsimas, et mis me gaasi eest välgneme, siis tädi lõi käega ja ütles, et ei midagi, et see on ka rendi hinna sees. Hetkel siis maksame oma elamise eest 8000 peesot kuus, mis siis on 128 eurot ja see sisaldab juba ka elektrit ja vett. Nii et muid kulusid kuu lõpus ei lisandu. Mis mulle endale meeldib on see, et elamine on teisel korrusel ja just meie toa ees on ka suur rõdu, kus on mõnus süüa ja niisama istuda. Lisaks pani omanik treppi ette korraliku värava, nii et enam ei pea ka muretsema, et Ivelette üksinda treppidele turnima läheb.

Muidu on elu siin üsna kiirelt ja tegevusterohkelt möödunud. 20. detsembril käsime tatoo Ryani pulmas, jõulud möödusid erinevate jõlupidudega, siis üks õhtu enne aastavahetust oli Pinases Indy ja Sveni ühsisünnipäev. See pidu lõppes minu jaoks alles üsna varahommikul ja aastavahetuseks kuigi palju jaksu ei jätkunudki. Aastavahetusel käisime Bombom'is. Ivelette oli ka kaasas meiega. Kõigepealt jäi ta kodus juba enne kella seitset tuttu ja ksukil poole kümne ajal hakkasime Bombomi liikuma. Ivelette tudus kärus veel üle tunni aja edasi, kuni ta lõpuks järsku silmad lahti tegi, istuli tõusis, korraks paremale ja vasakule vaatas ja siis tuli maailma suurim naeratus tema näole ja hakkas käsi plaksutama. Vaatasime ilutulestiku ära südaööl ja juba kuskil kella üheks jõudsime koju tagasi.