Saabumine Boracayle ... no ma ei tea kas ma eelmistel kordadel olen vist palju pikemalt eemal olnud enne kui tagasi olen saabunud või on milleski muus häda, aga sel aastal siia tagasi saabudes märkan ma oluliselt rohkem muudatusi saare eluolus, palju on uusi maju, paljud kohad on oma interjööri uuendanud, isegi pisikesed tänavapoekesed näevad paljud nüüd oluliselt euroopalikumad välja. Ja muidugi mis kõige toredam, Bombom'i on üleskorrusele restoran tehtud. Ja siinsamas ma hetkel istungi ja seda blogi kirjutan: Bombom'i teisel korrusel avatud akna all, vaatega otse white beachile. Kuna kahjuks mu eelmise aasta peamine lahendus interneti kasutamiseks- Smart usp pulgaga netiühendus vähemalt hetkel veel minu uue Mac'iga ei ühildu, siis käingi pidevalt külapeal netti otsimas. Enne olin tunnikese Bulabogil Freestyle'i klubis, kuhu ulatub naabermajast pärit netiühendus. Nendest kahest kohast ilmselt mu peamised netikasutamise kohad saavadki, kui ma kiirest muud lahendust ei leia.
Aga igatahes ... saar on endiselt sama pisike ja igal sammul ainult tuttavad näod ja kohad. Juba esimesel päeval saime Hungry monkey's tasuta banaani ja mango ja veel mangoshake'i, huhh, peaks vist sagedamini saarelt eemal käima. Nii tore on ikka tagasi tulla. Juba esimesel õhtul jooksime Jaspersi ees kokku Indy ja Väikse Tomiga, kes sinna parasjagu sööma suundusid. Sain teada, et Indy elam oma endise koha peal ja andsin lubaduse lähipäevil külla minna. Järgmisel päeval kui Bulabogile suundusime, siis puhus isegi veid tuult, aga aind suurte lohede jaoks ja peagi kustus see viimanegi. Käisin ja vaatasin üle Bongi uuenenud surfiklubi ja Happy Home restorani. Ivelettega sõime seal seda kuulsat kana suppi ja peagi saabus juba terve kogukond eestlasi :) ... ok, no päris nii palju ka ei olnud, aga 7,5 eestlast saime kokku küll. :). Enne koju minekut, astusin veel Indy poot läbi ja avastasin, et Caspari eelmise aasta kodu on seest poolt täiesti laiali lammutatud ja majale on teine korrus peale ehitatud. Mis siis aga tähendab, et Indy ukseesine on jällegi üsna pimedaks kohaks muutunud ja üldse valitses seal hoovipeal hetkel täielik segadus.
Meie praegusest elukohast vist ei hakka parem pikemalt kirjutamagi. Ega seal midagi väga hullu tegelt ei ole ka, aga kujutan ette, et ma väga pikaks sinna jääda ei tahaks ka. Asukoht on üsna kehva, peaaegu, et peatänaval kohe ja üsna white beachi sadamapoolses otsas, tricycliga sõit keskusesse ei ole küll kallis, 2,5 EEK üks ots, kuid see võtab oma 10-15 minutit aega ja see peatänav on siin nagu ta on. Tegemist on siis kahekorruselise majaga, meie elame esimesel korrusel, kus on siis elutuba ja kolm magamistuba. Meie kasutada on üks tuba, ülejäänutes elavad kohalikud töölised. Kutid on hästi vaiksed ja vagurad ja eriti ei sega, aga ikkagi ... nad on seal :). Samas selle toa eest ei pea ka kuigi palju maksma, hetkel maksame 750 krooni kuus, kusjuures elekter on juba hinna sees. :). Mingi hetke kaalusin, et kas ehk jäämegi sinna elama, et kuna ma nagunii tahaks veidi rohkem sel aastal siin ka ringi reisida, siis eile õhtul otsustasin, et ei ...seda on ikka natukene liiga palju ühe eurooplase jaoks ja et ma eelistas ka oluliselt rohkem privaatsust ja muidugi Ivelettele ka oluliselt normaalsem keskkond, kui magamistoa uksest väljudes hunnik noormehi talle vastu ei vaata.
Eile leidsin aga tänu siinsetele eestlastele meile ilmselt ka uue öömaja. See on värskelt remonditud elamine Mangoriders surfiklubi taga. Naabriks on üks eestlane ja kõrvalmajas pesitseb samas toas, kus eelmine aasta kuu aega Ermo ja Annika elasid nüüd TomLittle isiklikult. Randa on sealt üks minut kõndimist ja whitebeachile on ka kuskil 7 min jalutamist. See meie tuba ei ole veel päris valmis, aga täna Jastwan rääkis telefonis omanikuga ja ta lubas, et enne detsembrit peaks valmis saama ja vähemalt praegu andis omanik suusõnalise kokkuleppe, et me selle toa saame.
Siin täna homme vaatan, et mis ja kuidas oma tööasjad tehtud saan ja siis ehk lähme nädalaks Negrosele kuni oma uude koju sisse saame kolida. Hetkel siin tuulega nagunii sellinne nii ja naa seis ja õpilasi veel nii palju ei ole, nii et paistab üsna õige aeg lühikeseks Negrose külastamiseks. Kes veel ei tea, siis Negros on see saar, kus Jastwani vanemad elavad. Aga ühesõnaga need plaanid veel veidi lahtised, aga eks annan teada kui kindlalt juba otsustatud on
No comments:
Post a Comment