Mõtlesime täna hommikul, et oleme eriti tublid ja ärkame vara, ehk siis kell kaheksa ja oleme kohe esimesed rannas surfamas. Ärkasime isegi enne kaheksat juba ja hommikusöögiks väikesed pannkoogid minul ja puuviljasalat Kadril. Kui hommikukohvi lõpetatud, siis oli juba 4 lohet rannas üleval. Nii et siis päris ei õnnestunud see esimesena randa mineku asi. Kuna tundus, et täna tuul veidi nõrgem oli hommikul, siis võtsin alustuseks 12-se lohe, tõmbasin maksimaalse jõu peale sellele ja asusingi sõitma. Mida aeg edasi, siis tasapisi tuli aga jõudu vähemaks lasta, oli juba ilmselge, et ka kaheksasest oleks piisanud. Sõitsin veel veidi aega ja nautisin seda, et jube hästi tõstab lohe ja hakkasin aga oma maandumist lihvima. Siis hakkas väga tugevalt vihma sadama ja pidasin paremaks kaldale puhkama tulla. Vihm lõppes sama kiirelt kui algaski ja peale seda oli jälle ühtlaselt kaheksa ruuduse lohe ilm (olgu siinkohal mainitud, et Kadri jaoks tähendas see 11-se ilma). Enne kui uuesti merele minekut plaanisime, pidasime targemaks pisikest lõunat pidada. Kui rannas on ainult kaks lohekoolitust, mis kuuluvad kohalikele ja ülejäänud kõik on välismaalaste valduses, siis meie oleme õnneks ühte kohalike kohtadest sissesulanud. Selles samas kohas pidasime ka oma lõunapausi, rääkides omanikuga pikalt ja laialt äritegevusest Bulabog rannas. Omanik on päris vahva sell, nimeks tal Bong. Teeb handelbassi vabalt ära. Täna katsetas minu kaheksa ruudust Switcblade 3-e ja oli kui õnnelik laps kes on just uue mänguasja saanud endale. Muidu sõidab ise ta Best Yarga’ga. Aga paistis, et mu Cabrinha lohe pani tema näo ikka väga särama ja kui merelt tagasi tuli, siis olid tal vaid kaks nöialt ühtleselt ülespoole suunatud ja suur naeratus näos. Mul oli ka päris uhke tunne oma lohet vaadata kui üks trikk teise järel tuli, mulle juba oli hakanud tunduma, et mu lohe ei oskagi selliseid asju. Igastaes, peale lõunat läksime uuesti sõitma ja siis ei andnud mulle ka rahu, et mis mõttes ma üldse uusi asju ei õpi ja hakkasin crab’e proovima. Mõned tulid juba täitsa hästi välja. Ise olin rahul vähemalt. Kadri tänase päeva saavutus oli see, et õppis toeside'is sõitmise ära. Aplaus. Väike hirm hakkab juba tekkima, et varsti ta minust osavam juba, aga eks ma siis hakkan rohkem pingutama, et eest ära liikuda jälle :) . Mingi hetk vahepeale tegin veel ühe puhkepausi ja siis kolmandat korda merele tänase päeva jooksul. Täna õhtul plaanime minna testima ühte kohalikku söögikohta, mida Bong meile juba eile soovitas ja õhtul siis White Beachile regge peole. See toimub ühes rannabaaris, kuhu juhuslikult ka laupäeva õhtul sattusime ja olles sinna ennast mõnusalt sisse seadnud, avastasime järsku, et ümberringi ongi ainult kohalikud, et me ühed vähesed turistid. Aga koha valisime just mõnusa live muusika järgi. Kaks kohalikku jämmisid laval. Ei läinud kuigi kaua kui juba bändi solist meidki lavale kutsuda üritas ja lõpuks said kõik baarisviibijad teada, et neil on külalisi Eestist. Veidi hiljem ilmus sinna ka juba rannast tuttav nägu Bong, ja nüüdseks oleme juba teada saanud, et ka see meie lemmik paar White Beachil, kuulub samale perekonnale, kui meie lemmik koht surfirannas.
Saabusime saarele reedel, 14. jaanuaril ja loomulikult oli vaja juba esimene õhtu kohe surfama minna. Kuna tuul siis tundus vaikne olevat, võtsin välja kaheteistkümnese lohe ja esimene tunnike saigi sõidetud enne kui päris pimedaks läks. Laupäevast esmaspäevani oleme iga päev sõitnud nii, et mina 8-se Switcblade’iga ja kadri 11-se Best Waroo’ga. Rääkides veidi kohalikega, siis suhteliselt suure tõenäosusega saan ma iga päev 8-se lohega hakkama. Oleks tänagi saanud, kui oleks hommikul veidi kannatlikum olnud. Igatahes on jube vahva see tunne, kui ei pea muretsema, et kas on tuult või mitte. Kuna meie öömaja ongi põhimõtteliselt otse surfirannas, siis päris vahva on kuulata, kuidas ööselgi tuul ust lögistab. Täna muidugi sadas vahelduseks ka veidi vihma läbi katuseräästa ja kaks ööd tagasi kui oli parasjagu tõusu aeg ja kuidagi eriti tugev tuul, siis oli meeldiv uinuda lainete kohina saatel, mis siis täpselt 20 m meie elamisest eemal olid.
Ilmast veel nii palju, et enamuse ajast on selline vahelduv pilvisus. Mis sobib meile kohe eriti hästi, kuna päike hakkab endiselt hästi peale, kuid ei kõrveta nii kiirelt ära (kasutame ikkagi 40-st kaitsekreemi ja ilma sellest oleks ammu juba ära kõrbend). Vahel on üksikud vihmahood, mis aga sama kiirelt kui tulid, ka ära lähevad jällegi. Õhk on kuskil 26-27 kraadi soe ja vesi vist ka enamvähem sama. Sellist tunnet küll ei ole, et siin liiga lämbe oleks ja isegi kordagi pole veel sellest puudust tundunud, et meil kliimaseadet bungalows ei ole. Täna näiteks tõmbas Kadri korraks isegi oma jope selga, kui me sööma läksime. Saime Bongiga küll kõvasti tema üle naerda, aga see ei morjendanud teda eriti ja ta väitis endiselt et tal on täpselt paras selle jopega :D . Hommikul läheb kuskil poole seitsmest valgeks ja kell kuus on uuesti pime jälle.
Aga tänaseks siis kõik, uue uudised uute tuultega.
No comments:
Post a Comment