Eilne päev oli üsna raske. Eelmine õhtu olime peolt saabunud alles kell 3 koju ja juba 6:30 oli üks neiu ärkvel ja jutustas nii, et vähe polnud. Kaks tundi oli ärkvel ja siis põhimõtteliselt magas pea neli tundi jutti kuni keskpäev käes oli, ise ma muidugi siis enam magama ei jäänud. Laps magas nii pikalt, et mõtlesin juba, et me ei jõuagi migratsiooniametisse oma viisasid taotlema. Lõpuks siis neiu ärkas, rõõmus ja roosa jällegi ja nii me endid valmis sättisimegi. Veidi oli küll hirm, et saan trahvi, et kaks päeva hiljaks jäin oma viisavaldusega, aga õnneks ei tehtud teist nägugi. Rahvast oli päris palju ja aega kulus seal üsna omajagu. Ivelette näiteks jõudis isegi ühe uinaku seal maha pidada. Und jätkus isegi nii kauaks kuni me lõpuks viisad kätte olime saanud ja sööma läksime. Süsteem siis siin selline, et viisavabalt saab filipiinidel viibida 21 päeva. Mina nüüd sain endale lisaks juurde 38 päeva pikendust. Tavaliselt väljastataksegi esimese asjana viisa 59-ks päevaks. Pikemalt ei antagi. Ilmselt ongi see nii sellepärast, et siis ikka rohkem raha kasseerida pikemaajaliste peatujate pealt. Kusjuures seal oli seinapeal suur silt, et kui sa pakud tööd 10-le kohalikule inimesele (st siis filipiinlasele), siis on viisa sinu jaoks tasuta. Hmmm ... peaks vist mingi vaese piirkonna, kus palgad ülimadalad, otsima ja miski kavala ettevõtmise sinna püsti panema. Päris tüütu see ika kahe kuu tagant viisa pikendamine.

Tänasest alates oleme Ivelettega kolm päeva üksi kodus. Jastwan startis täna hommikul kl 6 Kalibo suunas ja sealt edasi siis Manilasse Schengeni viisa taotlust sisse viima. Tagasi tuleb alles neljapäev õhtupoole. Hommikupooliku veetsime siis surfirannas ja käisime kõigi lemmik söögikohas Happy Home’is. Vaatasin, et uue asjana oli neil menüüsse ilmunud Buko juice ehk siis kookose mahl hinnaga 10 krooni. Eeldasin, et selle hinna eest saad klaasikese mahla. Aga oh ei, terve coconut löödi mulle laua peale ja kõrs sees. Ütleme nii, et jagasin seda päris mitmetega ja kui ma rannast lahkusin, oli seda veidi veel alles ka. Igavesti hea oli küll, võibolla vaid oleks võinud ka mõned jäätükid sinna sisse puistada, oleks veelgi mõnusam olnud. Tänased lapsehoidjad olid siis Ryan ja Clyde. Clyde siis see, kes last süles hoiab ja Ryan see, kes meelelahutusprogrammi endaq peale võtnud on. :)



Aaa ... ja meelde tuli ka veel selline seik, et täna hommikul liitus Ivelette varvaste lutsutajate klubiga ... õnnestus oma suur varvas suhu veitada. Paistis, et maitseb päris hästi.