Äratus kell 6, kiire kohv ja võileib ja kella 7-ks white beachile, nii need hommikud mul siin kulgema peaks. Tegelikkus aga muidugi kipub aegajalt varieeruma ja seda siis peamiselt minust sõtlumatutel põhjustel :D. Nimelt sai kuskil üle kuu aja tagasi kõva häälega välja lubatud, et kui mingil veidral põhjusel Jastwan viisat ei peaks saama ja me siia jääme vähemalt aprilli lõpuni, et siis luban, et liitun kohaliku dragonboat tiimiga. Ja nii ta läkski, lubadus on lubadus ja nii ma ennast üks õhtupoolik paadist leidsingi. Esimesel treeningul oli isegi Ivelette kaasas, kruisis paadi ninas Jastwani süles. Üldiselt on siin süsteem selline, et naised treenivad hommikuti ja mehed õhtuti, aga et kui keegi ekstra tubli tahab olla, siis võib ta ka kaks korda päevas trennis käia. Me siis siin katsume ikka jagada, et hommikul vaatab Jastwan last ja õhtul siis mina.
Esma
späeva hommikul, siis kui mina kohvi jõin ja putru sõin, et trenniminekuks valmistuda, siis teatas Jastwan, et tal läks õhtul meelest mulle öelda, et tal kl 8 õpilane on. Ohhh neid filipiinlasi ja nende asjajamisi, vahest ikka ajavad hulluks küll. Muidu oli plaan peale minu trenni Caticlani Ivelettega arsti juurde minna, aga kuna nüüd plaanid 
muutusid, ma enam trenni minna ei saanud, siis asusin kohe varakult ennast teele sättima. Haiglasse jõudsin kuskil kella üheksaks. Süsteem seal siis selline, et kõigepealt saabudes täidad kohe lipiku enda andmetega: nimi, sünnikuupäev ja aadress, siis kaalutakse ja kraaditakse ja v
õidki järjekorda ootama istuda. Dokotor tegeleb patsientidega elavas järjekorras. Lõpuks kui arsti uksest sisse saad, siis vaadatakse sind üle, kuulatakse mure ära ja siis edasi koos retseptiga apteegi leti taha, apteegist antakse sulle tsekk, millega siis lähed kassasse, maksad arve ära, lähed tagasi apteegi leti taha ja saadki oma ravikuuri kätta. Kokku siis kogu see tsirkus seal kuskil 1,5 tundi. Ja muidugi siis, et arvutist on seal haiglas küll vist aind und nähtud, kogu paberimajandus käib siis kas käsikirjaliselt või teise variandina trükimasinaga. Vanakooli värk ikkagi :). Ivelettel on juba nädal aega päris tugev nohu olnud ja oma olemasolevate vahenditega sellele leevendust pole suutnud saada. Nüüd saime arsti käest lisaks siis soolalahuse spreile, ka kahte sorti siirupit. Eks paistab, et kas hakkab ka varsti paremaks minema. Praegu siin ilmad suhteliselt palavaks ära l
äinud ja laps higistab tihti ja siis on kohe ka hästi kerge külmetuma.
Esma
späeva hommikul, siis kui mina kohvi jõin ja putru sõin, et trenniminekuks valmistuda, siis teatas Jastwan, et tal läks õhtul meelest mulle öelda, et tal kl 8 õpilane on. Ohhh neid filipiinlasi ja nende asjajamisi, vahest ikka ajavad hulluks küll. Muidu oli plaan peale minu trenni Caticlani Ivelettega arsti juurde minna, aga kuna nüüd plaanid 
muutusid, ma enam trenni minna ei saanud, siis asusin kohe varakult ennast teele sättima. Haiglasse jõudsin kuskil kella üheksaks. Süsteem seal siis selline, et kõigepealt saabudes täidad kohe lipiku enda andmetega: nimi, sünnikuupäev ja aadress, siis kaalutakse ja kraaditakse ja v
õidki järjekorda ootama istuda. Dokotor tegeleb patsientidega elavas järjekorras. Lõpuks kui arsti uksest sisse saad, siis vaadatakse sind üle, kuulatakse mure ära ja siis edasi koos retseptiga apteegi leti taha, apteegist antakse sulle tsekk, millega siis lähed kassasse, maksad arve ära, lähed tagasi apteegi leti taha ja saadki oma ravikuuri kätta. Kokku siis kogu see tsirkus seal kuskil 1,5 tundi. Ja muidugi siis, et arvutist on seal haiglas küll vist aind und nähtud, kogu paberimajandus käib siis kas käsikirjaliselt või teise variandina trükimasinaga. Vanakooli värk ikkagi :). Ivelettel on juba nädal aega päris tugev nohu olnud ja oma olemasolevate vahenditega sellele leevendust pole suutnud saada. Nüüd saime arsti käest lisaks siis soolalahuse spreile, ka kahte sorti siirupit. Eks paistab, et kas hakkab ka varsti paremaks minema. Praegu siin ilmad suhteliselt palavaks ära l
äinud ja laps higistab tihti ja siis on kohe ka hästi kerge külmetuma. 
No comments:
Post a Comment